MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI – KREEKA KULTUURIKESKUS JA KAUBANDUSKODA PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Eesti-Kreeka Kultuurikeskus ja Kaubanduskoda (edaspidi “Ühing”) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
1.2. Ühingu nimi on Eesti-Kreeka Kultuurikeskus ja Kaubanduskoda ja ühingu asukoht on Lootsi 8, Tallinn, Harjumaa, Eesti, 10151
1.3. Eesti-Kreeka Kultuurikeskus ja Kaubanduskoda tõlgituna inglise keelde The Estonian-Greek Cultural Center and Chamber of Commerce.
1.4.Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni sektsioon
1.5. Ühingu tegevuse eesmärgiks on Eesti-Kreeka omavahelise ettevõtluse arengule kaasaaitamine, majanduskontaktide ja kultuurisidemete vahendamine.
1.6. Ühingu eesmärgi saavutamiseks tegutsetakse järgmistes tegevusvormides:
– teiste organisatsioonide, avaliku sektori ja ärielu esindajatega sidemete loomine ja arendamine;
– kohtumiste, seminaride ja koolituste korraldamine;
– vajaliku informatsiooni jagamine ja konsulteerimine;
– abi kreeka keele õppimisel;
– muud üldkoosoleku poolt otsustatud tegevusvormid.
II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED
2.1. Ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
2.2. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.
Auliige on juriidiline või füüsiline isik, kes kutsutakse Ühingusse juhatuse poolt. Auliikmeks valimisel peab olema juhatuse üksmeelne otsus. Auliikmel puudub hääleõigus.
2.3. Ühingu uue liikme liikmelisus hakkab kehtima peale aastamaksu tasumist. Auliikme liikmelisus hakkab kehtima peale juhatuse vastavat otsust. Auliikmel ei ole aastamaksu.
2.4. Juhatusel on õigus sellekohase otsuse alusel liige välja arvata Ühingust juhul kui:
– liikme tegevus on vastuolus Ühingu põhikirja nõuetega;
– liikme tegevus kahjustab Ühingu mainet;
– liige ei ole tasunud aastamaksu ja ei ole täitnud muid kohustusi Ühingu ees.
2.5. Välja arvatud liikmele teatatakse kirjalikult juhatuse otsusest, kus tuuakse ära ka väljaarvamise põhjus.
2.6. Liikme lahkumisel või väljaarvamisel Ühingust aastamakse ei tagastata.
3. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühingu liikme õigused kehtivad vaid juhul, kui tasutud on aastamaks või täidetud muud Ühinguga seotud kohustused.
3.2. Ühingu liikmel on õigus:
– valida, olla ise valitud ja esitada Ühingu liikmete hulgast esindajaid Ühingu juhtorganitesse;
– esitada ettepanekuid, arupärimisi ja kaebusi Ühingu juhtorganitele ning saada asjakohaseid vastuseid;
– osaleda hääleõiguslikena Ühingu koosolekutel;
– osaleda Ühingu poolt korraldatud üritustel Juhatuse poolt määratud tingimustel;
– osaleda Ühingu tegevuse kõikides vormides;
– astuda Ühingust välja, teatades sellest juhatusele kirjalikult ette.
– igal ühingu liikmel, v.a. auliikmel, on üldkoosolekul üks hääl.
3.3. Ühingu liige on kohustatud:
– tunnustada ning täita Ühingu põhikirja;
– tasuda aastamaksu või täita teisi vajalikke Juhatuse poolt kinnitatud tingimusi.
IV ÜLDKOOSOLEK
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.
4.2. Üldkoosoleku pädevus:
- ühingu põhikirja muutmine;
- ühingu eesmärgi muutmine;
- ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine;
- juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt 50% ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt 50% ühingu liikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem kolme nädala ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.
4.4. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest.
4.5. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolek kutsutakse kokku, kui ühingu juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 ühingu liikmeist palub põhjendatult ühingu juhatusel seda teha.
4.6. Juhatus informeerib oma liikmeid hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.7. Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist.
4.8. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada teist ühingu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga.
4.9. Juhtudel, milliste kohta allpool või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest.
V ÜHINGU JUHATUS
5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt üks kuid mitte rohkem kui kolm liiget
5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:
- ühingu igapäevategevuse korraldamine;
- ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
- ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
- majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
- ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.
5.2. Üldkoosolek valib juhatuse liikmed ühingu liikmete hulgast. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest. Juhatus valitakse viieks aastaks.
5.3. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
5.4. Ühingut võib esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige eraldi.
5.5. Juhatuse liikme võib ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.
5.6. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees, tema asetäitja või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist.
5.7. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
5.8. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
5.9. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
5.10. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ühingu palgalised töötajad.
VI KONTROLLORGANID
6.1 Kontrolli ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revident, kes fikseerib omapoolse aruande raamatupidamise kohta ühingus Üldkoosoleku otsusel.
VII MAJANDUSTEGEVUS
7.1. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne ühingu korralist koosolekut.
VIII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE
8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
8.2. Ühenduse likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
8.3. Ühingu lõpetamisel antaksepärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara ületulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
Põhikiri on vastu võetud ………………………… (kuupäev)
Asutajad: (nimed + allkirjad)